skip navigation
skip to Contents



Konaba AmiAntesedente no Istoria

Ministry of Interior

Antesedente

Servisu Imigrasaun ida ne’ebe mak foun tebes iha mundu, Servisu Imigrasaun Repuplika Demokratika de Timor-Leste (Serviço de Migração) ne’ebe hari iha forma atual, no inisiu 2003 hanesan Departamentu Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL). Iha Fulan Agostu 2008, asumi nia naran atual no sai Servisu separadu iha ninia propriu direitu iha ambitu Ministeriu Defeza no Seguransa ho promulgasaun Ministeria nia Dekretu Lei strutura orgánika 31/2008.

Funsionariu sira ne’ebe mak servisu, liu sianulu resin tolu(93), no responsabilidade ba iha funsaun de kontrola Imigrasaun Civis nian iha pontu pasajen de fronteira terestre, aereportu no portu sira hotu. Servidor deside vistu sira ne’ebe bele garante iha momentu to’o iha pasajem (Lina) fronteira, no prosesu aplikasaun ba vistu tuir mai ne’ebe bele mos konsesida ba povu depois to’o iha Timor-Leste konjuntu ho Departamentu Ministeriu Negosiu Estranjeiru. Servisu ida ne’e mos iha responsabiliza hodi maneja funsaun seluk husi Imigrasaun no Lei Asilu 2003 (LIA), inklui rejistrasaun ba ema estranjeiru sira no poder ezekusaun lejisladu tuir lei organika 30-2009.

Organograma

Organizational Chart

Istoria

Regulasaun UNTAET No.2000/9 Estabelesidu primeiru regime fronteira ba Timor-Leste apos-1999. Servisu rezultante administrada tantu Alfândeza no Imigrasaun.

Revizaun posterior iha funsaun ida ne’e rezulta desizaun Governu hodi hafahe funsaun husi Alfândeja ho Imigrasaun. Rezultadu Dekretu Lei (4/2002) publika iha 12 de Novembru 2002 transfere kontrolu imigrasaun iha nasaun laran, hanesan mos kontrola movimentu ema sira pasajem fronteira, ba iha PNTL. Departamentu Imigrasaun kria tiha ona husi PNTL rasik rezultadu hanesan.

immigration service team

Transfere responsabilidade ba Funsaun Imigrasaun ba iha PNTL mak realiza tia ona iha faze 3 :

  1. 13/01/2003 (Dili Aereportu Internasional)
  2. 21/01/2003 (Vistu, Portu Do Mar Dili no Aereportu Baucau)
  3. 01/03/2003 (Fronteira Terestre)

Entre 13/01/2003 no 15/10/2003 funsaun Imigrasaun mak asuntu hodi kombinasaun parte 2 husi lejislasaun (regulasaun UNTAET 2000/9 no Dekretu Lei 4/2002), to’o promulgasaun estatutu relevante PNTL, no imigrasaun no lei Asilu 2003.

Misaun

Polisia Nasional Timor-Leste (PNTL) atribuidu seginte meta imigrasaun, ambitu artigu 2 numeru 2 iha Dekretu Lei 8/2004 (Lei Organika PNTL) :

“ (…)

(h) Atu garante vizilansia iha fonteira kontrola husi movimentu populasaun no sasan iha konsultasaun ho relevante ajensia sira seluk;

(i) Atu garante konformidade ho prosedimentu tama nian, hela, sai no ekspulsaun estranjeiru sira husi teritoriu nasional; ”

Misaun husi Departamentu Imigrasaun iha tempu neba define ona iha Lei Organika PNTL, iha Artigu 20 :

“ Imigrasaun Departamentu PNTL iha misaun espesifiku hodi kontrola tama no sai ba populasaun sira ne’ebe liu iha fronteira terestre no aereportu sira no inklui tarefa sira seluk:

(a) kontrola entrada, hela no sai ba sidadaun estranjeiru iha teritoriu nasional;

(b) Vistu konsesidu konformidade ho Lei;

(c) Hodi konduz prosesu reagrupamentu familia;

(d) Hodi konduz prosesu ekspulsaun sidadaun estranjeiru;

(e) Hodi ezekuta kualker tarefa sira seluk ne’ebe hola parte iha ambitu misaun rasik; ”

Lei Asilu 2003 no Imigrasaun (LIA)

Lei Asilu 2003 no Imigrasaun (LIA)
(Loron 15 de Outoubro 2003)

Loron 15 de Outoubro 2003, parlamentu nasional aprova Lei Asilu 2003 no Imigrasaun (LIA). Ida ne’e sai hanesan kuadru lejislativu prinsipal hodi kodifika funsaun imigrasaun no poder sira hotu.

Ezekusaun

Poder hodi kumpri dispozisaun Imigrasaun no Lei Asilu 2003 kabe polisia nasional de Timor-Leste (PNTL) tuir artigu 133 da LIA.

Maibe, lei hanesan distribui maioria poder imigrasaun ba iha Departamentu Migrasaun PNTL, konsesaun ba Departamentu tuir mai objetivu prinsipal :

  • Kontrolu movimentu ema nian liu husi postru fronteira;
  • Kontrola hela fatin no atividade estranjeiru sira nian iha teritoriu nasional laran;
  • Plaun, coordena, investiga, no fo relatoriu ba iha governu konaba problema ba iha movimentu polulasaun.
  • Investiga krime imigrasaun, hanesan kontrabandu umanu no trafiku umanu
  • Responsabilidade ba prosesu Asilu

Servisu imigrasaun sai inteiramente ou substansialmente responsabilidade ba area tuir mai iha management imigrasaun :

  • Konsesaun ou rekuza aplikasaun vistu katak bele halo iha postu fronteira ou prolonga depois segada;
  • Fo ligasaun opiniaun iha vistu aplikasaun sira seluk katak prosesa depois segada ou liu husi Departamentu Asuntu consular;
  • Kestaun autorizasaun rezidente;
  • Inspeksaun, investigasaun, akuzasaun no remosaun ba estranjeiru iha violasaun lei imigrasaun hanesan kobransa de multa lejisladu inklui ba sira ne’ebe mak kontra hasoru ema estranjeiru ne’ebe mak prolong sira nia viztu.