skip navigation
skip to Contents



Pergunta Frekente

Ramelau

Hau hakarak halo viajen ba Timor Leste hanesan turista. Bele ka hau hetan uluk vistu molok halo viajen?

Viajante sira husi kualker nasionalidade bele hetan turista & Vistu Negosiu na segada karik to’o iha Dili Aereportu Internasional ou Dili Portu.

Vistu sira na segada mak konsesidu ba loron 30 hodi hela, entrada unika.

Pasajen Fronteira terestre : so deit nasional Indonesia no Portugal bele hetan “Vistu ou Autorizasaun entrada na segada iha fronteira terestre. Nasionalidade sira seluk mak presija aplika ba “Vistu Autorizasaun aplikasaun” antes hodi tama ba iha pasajen fronteira terestre.

Haree : Turista & vistu negosiu (Vistu comum Clase I)

Hau nia pasporte sei atu mate. Bele ka hau uza ida ne’e hodi tama ba Timor-Leste?

Estranjeiru sira pretende hodi tama iha Timor-Leste uza vistu temporariu (inklui vistu Turista) mak presija atu iha pasporte nasional validu ho data validade labele menus husi fulan 6 hahu husi data tama iha Timor-Leste.

Hau hakarak atu hela kleur. Oinusa hau bele prolonga tan hau nia vistu molok hau to’o iha Timor-Leste?

Haree : Prolongasaun Vistu.

Bele ka hau servisu iha klase 1 Vistu Turista?

Jeralmente lae. Vistu ida ne’e ba turista, vizita familia, no vizita negosiu sira. Ida ne’e la’os dezenu ba servisu hanesan empregu, no servisu iha maneira hanesa ne’e la permite atu detentor sira ba iha vistu klase ida ne’e. Ba sira ne’ebe mak dejeju hodi vizita Timor-Leste iha negosiu (e.g, hodi esplora oportunidade negosiu, konduta negosiasaun etc.), bele tama no hela ho objetivu ida ne’e iha vistu klase I. ema sira hakarak atu servisu iha Timor-Leste tenke aplika ba iha autorizasaun servisu adekuadu ou vistu rezidensia.

Hau servisu ho Nações Unidas iha Timor-Leste, ou Ajensia UN iha Timor-Leste. Hau presija vistu ka?

Lae. Ita boot konsedida estadida espesial ne’ebe autorizasaun husi Migrasaun operasaun no Lei Asilu 2003 se wainhira ita boot kontinua sai funsionariu UN ou ajensia nasoes unidas iha Timor-Leste. Karik ita boot para servisu ho UN ita boot presija atu sai husi nasaun ou hetan vistu apropriadu tenke prolonga ita boot nia vistu hela nian.

Hau nia vistu tempu liu tia ona. Hau sei selu multa ga?

Los. Ita boot tenke kontaktu ba iha Servisu Imigrasaun hodi regularize ita boot nia estatus rapidamente. Labele husik hela situasaun ida hanesan ne’e to’o kleur do ke nesesariu. Artigu 116 Migrasaun no Lei Asilu 2003 fo multa ba ema ida ne’ebe mak nia vistu tempu liu no hela nafatin iha Timor-Leste :

a) 70 to’o US$ 150, karik vistu tempu liu tiha ona no la halo ultrapasa ba loron 30.

b) US$ 150 tto’o US$ 270, karik vistu hela tempu liu tiha ona husi loron 30, maibe menus husi loron 90;

c) US$ 270 to’o US$ 500, karik vistu hela tempu liu tiha ona no ultrapasa ba loron 90.

Prolongasaun vistu labele autoriza sekuandu laiha prova ruma husi pagamentu kualker multa aplikavel ba hela tempu naruk.

Nota Importante : multa sira ne’e mos bele kobra iha momentu sai husi nasaun.

Haree : Servisu Imigrasaun nia Kontaktu detallu.

Hau toma konsiénsia bá iha trafiku umanu nian ou posivel violasaun lei imigrasaun. Hau bele reporta ba iha nebe?

Imigrasaun no Lei Asilu fo severu kastigu ba trafiku humanu ou violasaun organizada ba kontrolu imigrasaun hanesan trafiku ema no violasaun empregu. Pena sira ne’e inklui longa pena iha prizaun no multa ne’ebe boot. Departamentu Imigrasaun mak responsabiliza ba iha investigasaun ba kestoen sira hanesa ne’e. ita boot tenke keisa ho faktu ba iha Servisu Imigrasaun ho lalais.

Haree : Servisu Imigrasaun nia Kontaktu detallu.

Hau detentor hosi Pasporte Protugues. Presija ka hau aplika ba iha Vistu segada ou molok atu halo viajen karik hau viajen hanesan ema turista?

Lae. Tuir termu konformidade entre Timor-Leste ho Portugal, nasionalidade Protuges ho saude diak no karate ne’ebe hatudu pasporte Portugues na segada no ba sira ne’ebe mak pretende tama ho turismu isentu obrigasaun hodi hetan vistu Klase 1 na segada.

Sira bele hela to’o loron 90 hahu husi data to’o mai, no iha status ne’ebe hanesan ho detentor ba Klase 1 vistu turista.

Sira hela period bele prolonga tan ba iha loron 90 molok segada aplikasaun ba iha Departamentu Imigrasaun, ida ne’ebe make stadia ho razaun eksepsionais.